Kalev Kallemets: Tuumajaam saab Eestis tööle hakata kõige varem 10 aasta pärast скачать в хорошем качестве

Kalev Kallemets: Tuumajaam saab Eestis tööle hakata kõige varem 10 aasta pärast

Eestisse rajatav tuumajaam saaks elektrit tootma hakata kõige varem kümne aasta pärast ning elektri keskmine hind oleks esimesel 20 aastal kõrgem, sest sel ajal maksab ettevõte laene tagasi, hiljem aga langeks, ütles Fermi Energia juhatuse esimees Kalev Kallemets. Fermi Energia teatas aprilli alguses koostööleppe sõlmimisest Lõuna-Korea ettevõttega Samsung C&T kahe väikese moodulreaktori rajamise ettevalmistamiseks Eestis. Leppe järgi hakkavad Fermi Energia ja Samsung koos tegutsema, et töötada välja plaanid kuni 600-megavatise võimsusega tuumajaama ehituseks. Fermi Energia juhatuse esimees Kalev Kallemets rääkis ERR-i veebisaates "Otse uudistemajast", et seni oli neil Samsungiga sõlmitud koostöömemorandum, kuid nüüd sõlmitud täiendava koostööleppe raames valmistuvad nad ette ehitusloa taotlemist, hindavad asukohti, eelarvestavad ja valivad koostöö partnereid. "Õppides vigadest, mida tuumaenergeetikas on tehtud – ja neid on olnud palju –saime aru, et varajane koostöö realistliku ehitajaga, konkreetse tehnoloogia põhiselt ja vaadates ka partneriga ehitusasukohti, on väga vajalik, eriti riigis, mis alustab tõenäoliselt esimest ehitust," selgitas ta. Kallemetsa sõnul on nende jaanuari keskel esitatud taotluses üks planeeringuala, mis hõlmab kaht naabervalda – Lüganuse ja Viru-Nigula ehk Aa küla lähedane ja Kunda lähedane piirkond, kus vallavolikogu on otsustanud, et nad on nõus protsessis osalema. Välja jäi aga Aidu asukoht põlevkivikarjääri serval, kuna eelnevate uuringute käigus ilmnes, et karjääris ei jätkuks jahutuseks piisavalt vett. "Peame jahutusvee igal juhul võtma merest," tõdes Kallemets, kelle sõnul tehakse seda tõenäoliselt torude kaudu. Eelkokkulepe Samsungiga hõlmab ettevalmistustöid, et tuvastada, kes on Samsungi jaoks tõsiseltvõetavad ja potentsiaalsed alltöövõtjad, milline on tööjaotus partnerite ja Korea tarneahelate vahel ning sellest lähtuvalt saab Fermi Energia ehituse eelarve kokku panna. Valitsuses pole enam tuumajaama ehitamise vastu seisvaid sotsiaaldemokraate. Kallemetsa sõnul on Fermi Energia vaatest tervitatav, et praeguse valitsuse mõlemad osapooled saavad aru, et varustuskindlust on tarvis tagada ja samuti tuleb pikemas perspektiivis kindlasti täita ka kliimaneutraalsuse eesmärke. Ajakavas on Kallemetsa sõnul seni püsitud üllatavalt hästi ning on lootust, et järgmisel aastal saab alustada planeerimisprotsessi. Asukoht peaks lõplikult paika saama 2029. aastaks ja selleks ajaks peaks Kanadas esimene sama tüüpi tuumajaam elektrit tootma, mis on hea moment, et teha järgmine rahastusotsus ja poliitiline otsus, et asuda ehitusluba menetlema. "Kui saame ehitusloa kätte kahe aastaga ja Kanadas saadi ehitusluba kahe aastaga kätte – see on konservatiivne hinnang –, siis on võimalik, et 2031. aasta lõpuks alustaks platsiehitust /.../ ja siis on võimalik, et 2035. aasta jõuludeks esimene reaktor toodab elektrit. Teine reaktor järgneks 12 või 14 kuu pärast," rääkis ta. Seega kuluks elektritootmise alustamiseni veel kümmekond aastat, mis Kallemetsa hinnangul polegi tegelikult väga pikk aeg. Rääkides tuumajaama toodetava elektri ööpäeva keskmisest megavatt-tunni hinnast, ütles Kallemets, et oluline on ajaline dimensioon. "Esimesel perioodil, kus ta laene, kapitalivara maksab tagasi, siis sõltuvalt kapitali hinnast /.../ oleks kogu tervikhind vahemikus 70-90 [eurot]," sõnas Kallemets, kelle sõnul on kapitali hind määrav. Teisel perioodil, kui kapitalikulu saab kantud, on tootmise omahind Soomes 25, Fermi Energia arvestab aga Kallemetsa sõnul pigem natuke kõrgema hinnaga, sest neil on personali megavatt-tunni kohta rohkem, kütuse- ja hoolduskulu on aga suuresti sama. "Siis on omahind, mida ta peab teenima aasta keskmisena või siis ütleme viie aasta keskmisena, kuskil 26, 25, 27 [euro] kandis tänaste stabiilsete hindade juures," lisas ta. Esimene hinnaperiood kestaks 20 aastat, väiksema hinnaga teine periood aga järgmised 40-50 või 60 aastat. Tuumajaama elueaks prognoositakse 60 aastat, aga Ameerikas saavad Kallemetsa sõnul ka 1970-ndatel ehitatud jaamad pikendust 80 aastani. Fermi Energia tahab riigilt ka hinnagarantiid ning Kallemets selgitas, et see on teatud ulatuses vajalik, sest Baltikumis pole tootmisvara, mis saaks suurtarbijatele hinnastabiilsust pakkuda, kuid ka riik ise on suurtarbija. "Väga oluline komponent on just need Baltikumi tarbijad, kellel täna pole teisest kohast võtta sada protsenti ehk 8760 tundi fikseeritud hinnaga puhta energia pakkujat," lausus Kallemets. Üle poole oma tootmisvõimsusest tahab Fermi Energia Baltikumis katta otselepingute ehk PPA-dega ja see on Kallemetsa hinnangul realistlik.