Laulu- ja tantsupeotuli Kiiklas, 28.06.2025 скачать в хорошем качестве

Laulu- ja tantsupeotuli Kiiklas, 28.06.2025

Kuigi Kiikla piirkonnast ei ole säilinud andmeid laiemalt tuntud koorijuhtide või kultuuritegelaste kohta, annavad vanad ajalehekirjutised ja arhiiviallikad siiski pildi elavast ja mitmekülgsest kultuurielust 20. sajandi esimesel poolel. Kiikla haridusselts „Kalev“ ja Ratva haridusselts „Endla“ kujunesid sel perioodil kohaliku kultuurielu kandjateks ja edendajateks. Nende tegevus ulatus laulukooride, pasunakooride ja näiteringide korraldamisest kuni rahvapidu­de, kontsertide ja perenaistele mõeldud koolituste läbiviimiseni. Need seltsid ei olnud pelgalt kultuuri tarbijad, vaid aktiivsed loojad ja kogukonna ühendajad, kelle kaudu hoiti elus rahvuslikku vaimu ja loodi ühiseid väärtusi. Ka tänapäeval paistab Kiikla kogukond silma oma elava seltsielu ja kultuurilise järjepidevuse poolest. Siin tegutse kogukonnateater, mis toob lavale igal aastal mitmeid uuslavastusi ning rahvatantsurühm Kiigelind, kes on ka suurele peole minemas. Kiikla kultuuriloolise tähtsuse juured ulatuvad aga veelgi sügavamale. Nimelt asutati Kiikla mõisas 1870. aastal mõisateater, mida peetakse esimeseks statsionaarseks teatriks Eestimaa pinnal – tõik, mis kinnitab piirkonna tähtsust kogu Eesti teatriloo kontekstis. Samal ajal töötas mõisas abiõpetajana Friedrich Gustav Arvelius, kelle teos "Ramma Josepi hädda ja abbi ramat" on üks esimesi eestikeelseid ilukirjanduslikke tekste. Just tänavusel raamatuaastal väärib see märkimist kui oluline sümbol eestikeelse kirjasõna ja kultuuri järjepidevusest. Laulupeotule liikumine annab võimaluse meenutada ja väärtustada Kiikla pikka ning sügavat kultuurilist traditsiooni – alates mõisateatri loomisest ja Arveliuse töödest kuni haridusseltside, kooride, tantsurühmade ja tänase kogukonnateatri ning rahvatantsijate kaudu elus hoitud rahvakultuurini. Kiikla kultuur on ajas muutunud, kuid selle süda on püsinud elavana.