У нас вы можете посмотреть бесплатно Ilustamata tõde mõisnike suhetest talurahvaga или скачать в максимальном доступном качестве, видео которое было загружено на ютуб. Для загрузки выберите вариант из формы ниже:
Если кнопки скачивания не
загрузились
НАЖМИТЕ ЗДЕСЬ или обновите страницу
Если возникают проблемы со скачиванием видео, пожалуйста напишите в поддержку по адресу внизу
страницы.
Спасибо за использование сервиса ClipSaver.ru
"Ükskord prahvatab vimm, mis on kogunend salaja" (filmist "Viimne reliikvia") Eestimaa mõisad. Tunne Eesti ajalugu! Luubi all mõis, täpsemalt mõisaelu. Eestlaste muistne vabadusvõitlus lõppes põlisrahva allutamisega võõrvõimudele. Sajanditeks sai eestlase peremeheks baltisaksa mõisnik, kellega suhted olid kord rohkem, kord vähem pingelised. Vastuhakkude võimsaimad pursked olid Jüriöö ülestõus ning Mahtra sõda. Selles pimedas orjaöös püsis tuha all hõõgvel lootusesäde, mis mõnikord õige suureks leegiks lahvatas. Suhtumine baltisaksa mõisnikesse on olnud väga erinev - ühes äärmuses, et nad olid "talurahva üle jumalast seatud heategijad" ning teises äärmuses stalinistlik formuleering "talurahvast halastamatult ekspluateerivad reaktsiooniline klikk". "Ma olen iks so herr, su kuningas, su jumal, ma võin sind ellu jätta või tappa," olevat kunagi ütelnud üks mõisnik talupojale. Vaatleme põgusalt mõisnikest nn ülemkihi ja talupoegadest pärisorjade pingelisi suhteid aastasadade jooksul. Kõige põhjalikumalt on teemat käsitlenud agraarajaloo korüfee Juhan Kahk. Olid rasked, trööstitud ajad - Eesti rahva üle oli laskunud kottpime sünge orjaöö. Lõplikult murti mõisnike ülemvõim alles Vabadussõja käigus teostatud maareformiga, mil eestlane sai peremeheks omal maal. Eesti aladel valitsevad feodaalsuhted olevat ehmatusest hinge kinni nöörinud paljudel Saksa literaatidel. Üks neist oli Tartu Ülikooli peahoone arhitekt Krause, kellel Baltimaade olukord toonud kananaha ihule. Nii mitmedki neist kirjutasid teravaid pärisorjusevastaseid teoseid, mis tutvustasid Eesti rahva rasket orjaiket üle kogu Euroopa. Kuulsaim ehk oli Garlieb Merkel, kes kirjutas ühe Eesti sadistlikuima mõisniku - Neerutis möllanud von Kymmeli hirmutegudest (tuginedes kohtumaterjalidele) nii et kogu Euroopa sai sellest teada. Muide, seesama Kymmel ei tundnud enda üleolekut mitte üksi inimeste, mõisatööliste üle, vaid ta astus võitlusse isegi jumalaga. Korra, kui pikne ta häärberi süüdanud, vihastanud see kõrki parunit nõnda, et ta näidanud rusikaga pilve poole ja lausunud meeletus raevus: "Mis mina sinule kurja olen teinud, et sina minu häärberi põlema lööma!!?" Lasknud siis tallipoisil hobused tõlla ette panna, toonud toast püssi ja hakanud hobustega mõisa õue mööda ringi kihutama ja püssi paugutama pilvede poole, ise karjudes: "Eks me vaata, kumb jõuab kangemat mürinat teha, kas sina või mina!" Leppimatud pärisorjuskorra vastased olid ärkamisaja tuusad Kreutzwald ja Jakobson. Esimene nimetas balti aadli eesõigusi ajaloo prügikastiks. Jakobson pidas kogu elu ägedat võitlust ja vägikaikavedu mõsnikega. Ülekaalukalt kõige negatiivsem oli suhtumine mõisnikesse Stalini eluajal Teise maailmasõja ajal ja pärast seda. Kreutzwald õppis juba poisipõlves tundma talupoegade vaevarikast elu ja nägi mõisnike julma ülekohut. Kord laskis mõisniku kuulekas käsilane, haagikohtunik, ülekohtuselt karistada kahtlusaluseid talumehi heina varastamise pärast mõisast. Piinamise abil sunniti talupoegi end süüdlaseks tunnistama. Selleks laskis haagikohtunik kahtlusaluste sõrmed panna kruvipingi vahele ja pigistada, kuni veri nähtavale ilmus. Hiljem aga selgus, et heinad oli varastanud naabermõisa kõrtsmik ja talumehed olid täiesti süütud. Hüvitusest polnud aga juttugi. Kreutzwaldi koostatud "Kalevipoeg" leidis parunite reaktsioonilistes ringkondades negatiivset vastuvõttu. On täiesti mõistetav, et rahva rõhujatele ei meeldinud rahva võitluseepos, milles kajastub eestlaste muistne heroiline minevik. Tuntud Saksa literaat Petri kirjutas, et väga levinud oli sajandite jooksul, et mõisnikud kutsusid nägusaid talutüdrukuid endile teenijateks, mis tihti tähendas sohinaise pidamist. Kes keeldus, selle vanemad võidi kättemaksuks näiteks talust välja kihutada. Juba Russowi kroonika järgi elasid sealhulgas kirikuisad päris sündsusetult, pidades mitmeid sohinaisi. Kontakt: meieajalood[ät]gmail.com Liituge kanaliga, et saada juurdepääs hüvedele: / @meieajalood Muud variandid meie kanali toetamiseks: https://www.buymeacoffee.com/meieajalood / meieajalood Aitüma! 💪 #ajalugu #eesti #meieajalood #eestiyoutuber #estonia