Rene Kokk: Reservõppekogunemistel käijate õiglane toetamine on kuue aasta jooksul ära unustatud скачать в хорошем качестве

Rene Kokk: Reservõppekogunemistel käijate õiglane toetamine on kuue aasta jooksul ära unustatud

Riigikogu lükkas kolmapäeval esimesel lugemisel tagasi Kalle Grünthali esitatud kaitseväeteenistuse seaduse muudatuse eelnõu, mille kohaselt oleks reservväelaste õppekogunemisel osalemise eest toetuse maksmine indekseeritud. Eelnõud toetava kõnega esines EKRE fraktsiooni saadik Rene Kokk. Rene Kokk: “Tegelikult on väga kahju kuulda, et seda eelnõud tahetakse tagasi lükata. Siin on need aspektid täna juba mitu korda kõlanud, aga käime siis uuesti üle. Eelnõu ise ju tegelikult on lahendamas probleemi, nagu ma enne välja tõin, et reservväelaste tasu reservõppekogunemisel osalemise eest ei ole 2018. aastast saadik muudetud. Ja kui me vaatame ainuüksi seda, mis on vahepeal toimunud selle aja jooksul meie inflatsiooniga riigis, maksutõusudega või ka nende maksusoodustuste kaotamisega, mida on tehtud, mis puudutavad erinevaid laenuintressidelt tagasisaadavat tulu või siis ka laste pealt, siis tegelikult riik on oma kodaniku suhtes selle aja jooksul väga tugevalt vähendanud tema hakkamasaamise võimet. Samas on ta ära unustanud teise poole, mis rahaga seda kompenseerida. Nüüd, Leo (Kunnas – toim) tõi siin välja oma oma jutus selle, et jah, et ühel hetkel läks siis KRA alla see tegevus ja on kuidagi kahe silma vahele jäänud. Praeguses olukorras see, mis Leo välja tõi, tänasel päeval on, tõsi küll, õige, aga me ju teame seda, et see muudatus tuli alles 2022 või kuskil sinna kanti. Nii et tegelikult peavad Kaitseministeerium ja Kaitsevägi väga tugevalt peeglisse vaatama, miks ei tehtud seda ära varasemal ajal, et me võiksime sellest rääkida küll juhul aastast 2022 ja edasi, miks ei ole tehtud. Miks Riigikogu liikmete palka indekseeritakse ja seda ära ei unustata? KRA lihtsalt unustas vahepeal kaitseväelased ära. Aga see on selles mõttes pool tõde, set tegelikult unustati see ära juba varem. Ka 2018 – 2022 unustati ära see Kaitseministeeriumi ja Kaitseväe poolt. Ehk siin on vaja vaadata peeglisse nendel inimestel, kes sellega ka enne praegust reservõppekogunemiste teemaga tegelesid. Ma enne rääkisin ka sellest, et Eestis on iseenesest, ja ise olles ka reservohvitser ma käin ka tulevikus hea meelega õppekogunemistel, päris valdav see suhtumine, et mehed-naised tahavad tulla, reservväelased tahavad tulla välja ja tahavad panustada ja oma teadmisi ja oskusi täiendada. Aga viimastel aastatel on väga teravalt tulnud see valik inimestel: kas oma pere heaolu ja hakkamasaamine rahaliselt või lihtsalt see, et sa lähed küll riiki teenima, aga paned põhimõtteliselt löögi alla oma pere ja hakkamasaamise, sest rahalises mõttes lihtsalt ei tule välja. Ja täpselt sama, on ka ettevõtjatel, kes, kui neil võimaldab ettevõtlus seda, siis hea meelega panustavad ja maksavad selle aja eest oma töölisele või tööl olevale isikule, kes on sellel õppekogunemisel, raha. Aga väga suurel hulgal ettevõtjatel on väga raske, me teame seda kõik, ja ei ole võimalik seda teha. Need näited, mida ma tõin, ma käin uuesti üle. Kui me vaatame, siis aastast 2018 kuni tänaseni Statistikaameti kodulehelt leitavad tarbijahinnaindeksid on väga lihtsad ja kõnekad numbrid. Et kui 2018. aastal ostsime mingisugust teenust 1000 euro eest või maksime millegi eest 1000 eurot, siis kui vaadata tänasel päeval 2025, siis sama teenuse ostmiseks peame täna välja käima 1472 eurot ehk 472 eurot rohkem kui tollel ajal. Nüüd, liidame siia juurde veel selle aja jooksul, nagu ma enne välja tõin, inflatsiooni ja veel muud asjaolud, mis on toimunud siin vahepeal, siis tegelikult see on päris oluline summa. Inimesed on pidanud hakkama kulutama raha selleks, et valmistada võimalikuks sõjaliseks konfliktiks. Meil kogu aeg räägitakse pidevalt, et kohe-kohe on sõda tulemas. Ehk siis need kulud, ainuüksi 472 eurot on see raha, mis on vahepeal väärtust selle aja jooksul. Aga ka sellest sõjahirmust ja kogu sellest olukorrast majanduses on veel hulk muid kulusid, mis on inimestel peale tulnud. See vajab ülevaatamist. Ja kuidagi ei taha nõustuda sellega, et see eelnõu on vaja sellepärast tagasi lükata, et ei ole mitte midagi võimalik teha. Siin saalis istujad teavad kõik seda, et lugemiste vahel on võimalik muudatusi teha. Ja täna on juba saalis kõlanud ettepanekuid, et hästi, laseme selle eelnõu ilusti edasi järgmisele lugemisele ja teeme vahepeal ettepanekud. Ja ettepanekud olid väga mõistlikud, mida ka Varro Vooglaid välja tõi. Et tõstame siis selleks, et teha selle viimase kaheksa aasta puudujääk, tõstame selle ära – kas või on see koefitsient 1,3 või nagu hea ettekandja Leo Kunnas ütles, et võib-olla peaks see suurem olema –, et see vahe teha tagasi. Hästi, tõstame selle ära, arutame, teeme muudatusettepanekud ja siis pärast arutelu ka ministeeriumiga näeme ette selle indekseerimise sedasi, et on mõistlik iga-aastaselt see tõus. Ja ei ole üldse probleemi. Rene Koka kõne on täismahus kuulatav videos!