Indrek Neivelt - Makrotrendid ja Eesti majanduse olukorrast ja lähituleviku perspektiividest. скачать в хорошем качестве

Indrek Neivelt - Makrotrendid ja Eesti majanduse olukorrast ja lähituleviku perspektiividest.

Vajuta "LIKE" ja "Subscribe" Majanduse konkurentsivõime ja regulatsioonid Kas kliimapoliitika teeb meid nõrgemaks? USA ja maailma majanduslikud suunad Deglobaliseerumine – uus trend? Pikaajalised otsused versus populism Eesti majanduse tulevik: teadlikud valikud või pime järgimine? Indrek Neivelt analüüsib Eesti ja maailma majandustrende, keskendudes rohepöördele, majanduse konkurentsivõimele ja globaalsetele muutustele. Ta seab kahtluse alla Euroopa Liidu rohepoliitika kuluefektiivsuse ning rõhutab vajadust teha majanduses teadlikke ja pikaajalisi otsuseid. 1. Rohepööre ja selle mõju (2020–2050) Neivelt märgib, et rohepööre on vajalik, kuid selle elluviimine on kulukas ja vajab realistlikke lahendusi. Näiteks aastaks 2050 plaanitakse globaalselt investeerida umbes 275 triljonit dollarit, mis on ligi kolm korda suurem kui praegune maailma SKT. Küsimus on, kas sellised kulutused on jätkusuutlikud. 2. USA majanduspoliitika ja muutused pärast Trumpi (2016–2024) Pärast Donald Trumpi ametisse astumist 2016. aastal muutus USA majanduspoliitika – fookus oli vähem regulatsioonidel ja suuremal majanduskasvul. Seevastu Euroopa, sealhulgas Eesti, on võtnud suuna rangemate kliimapoliitikate ja regulatsioonide poole, mis võib meie konkurentsivõimet kahjustada. 3. Deglobaliseerumine ja maailma majanduse uued suunad (2020–2030) Neivelt rõhutab, et globaalne majandus muutub lokaalsemaks. Ameerika Ühendriigid on selleks hästi ette valmistunud – neil on oma energiaallikad, põllumajandus ja tööstus. Aastaks 2030 võib deglobaliseerumise mõju olla juba selgelt nähtav. 4. Eesti majanduse väljakutsed ja tulevikuvalikud (2024–2040) Eesti peab otsustama, kas jätkata rohepöördega, järgides Euroopa Liidu suundumusi, või otsida tasakaalukamaid lahendusi. Kui investeeringud energiapööretesse moodustavad igal aastal 8–10% maailma SKT-st, siis Eestis võiks see tähendada umbes 4 miljardit eurot aastas. Küsimus on, kas see on meie majandusele jätkusuutlik. 5. Pikaajalised otsused vs populism (2024–2070) Neivelt hoiatab, et lühiajalised populistlikud otsused võivad olla majanduslikult kahjulikud. Eesti ja Euroopa peaksid vaatama mitte ainult järgmise 3–5 aasta perspektiivi, vaid tegema otsuseid, mis mõjutavad riiki ka 50 aasta pärast. Peamised ajaviited ja sündmused: 2016 – Donald Trumpi ametisseastumine ja USA majanduspoliitika muutus 2020 – Deglobaliseerumine hakkab hoogu võtma 2024 – Eesti peab tegema otsuseid rohepöörde ja majanduse tuleviku osas 2030 – Deglobaliseerumise mõjud maailmamajanduses on selgemalt nähtavad 2050 – Planeeritud süsinikuneutraalsuse saavutamise aasta (275 triljonit dollarit investeeringuid) 2070 – Pikaajaliste majanduslike otsuste mõju täielikult nähtav #majandus #EestiMajandus #rohepööre #kliimapoliitika #konkurentsivõime