EKRE algatas eelnõu, millega oleks lõpetatud ohjeldamatu taastuvenergia toetuste maksmine скачать в хорошем качестве

EKRE algatas eelnõu, millega oleks lõpetatud ohjeldamatu taastuvenergia toetuste maksmine

Esmaspäeval lükkasid võimuliit ja teised kliimahüsteerilised saadikud esimesel lugemisel tagasi Eesti Konservatiivse Rahvaerakonna (EKRE) algatatud elektrituruseaduse muutmise eelnõu, mille eesmärk oli lõpetada järgmisest aastast taastuvenergia toetuste maksmine tuuleenergia tootjatele. Ettekande tegi EKRE fraktsiooni saadik Evelin Poolamets: “Selle seaduse eesmärk on lõpetada taastuvenergia toetuste maksmine tuuleenergia tootjatele, et vähendada tarbijate elektriarvete koormust ja suunata toetused innovatiivsemate ja kuluefektiivsemate taastuvenergia lahenduste edendamiseks. Viimase 14 aasta jooksul on taastuvenergia toetuseks makstud üle 1 miljardi euro. See raha ei ole tulnud seina seest, see on kogutud Eesti elektritarbijate taskust, pensionäridelt, peredelt ja väikeettevõtjatelt. Riiklik sekkumine peaks olema õigustatud ainult siis, kui turg ei toimi, projektid ei ole ilma abita majanduslikult elujõulised. Aga kas see täna on nii? Juba 2021. aastal oli tuuleenergia tootmise elukaarekulu vaid 30 eurot megavatt-tunni pealt ning aastaks 2030 prognoositakse hinnaks kõigest 22 eurot megavatt-tunni pealt. Samas, Nord Pooli Eesti piirkonna keskmine elektri hind aastatel 2011–2020 oli 39 eurot megavatt-tunni eest ja analüütikud prognoosivad järgmiseks kümnendiks hinda vahemikus 50–60 eurot megavatt-tunni eest. See tähendab, et tuuleenergia tootmiskulu on täna juba madalam kui turuhind. Miks peaksime sellises olukorras endiselt maksma toetusi? Kas me ei peaks investeerima sellesse, mis tõesti vajab tuge – energiatõhusus, kodutarbijate kaitse, energiasõltumatus? Toetuste maksmine äriprojektidele, millel on selge kasumiprognoos, on sarnane, nagu toetada hotelliketti, mille toad on täitunud. Ka taastuvenergia tootjad ise on leidnud, et nad ei vaja toetusi. Näiteks on tuuleenergia tootja Vindr Balticsi juht Marko Viiding öelnud järgmist, tsiteerin: “Meist palju madalamate elektrihindadega Skandinaavias, aga ka sarnase hinnatasemega teistes Balti riikides toimib energiaturg vaba konkurentsi tingimustes ja ilma riiklike toetusteta, mis tähendab, et ellu viiakse vaid parimad projektid. See omakorda aitab alandada energia lõpphinda tarbijate jaoks ja toetab konkurentsivõime kasvu.” Riiklike toetuste najal viiakse ellu projektid, mis on väheefektiivsed või paigutatakse energiatootjad sinna, kus nende kasutegur on madal. Ja kui me vaatame tuuleenergia assotsiatsiooni leheküljelt viimaseid andmeid, saame tuulikute energiatootmise kasuteguriks kõigest 20%. Ja veel, küsitavusi tekitab ka taastuvenergia toetuste maksmise läbipaistvus. Kas Eesti maksumaksja peab jätkuvalt rahastama taastuvenergia toetusi, kui need ei ole läbipaistvad, õigustatud ega mõistlikult suunatud? Vastus on: ei pea.