ESIMENE MAAILMAKARIKA POODIUM / Vlog 1-26 скачать в хорошем качестве

ESIMENE MAAILMAKARIKA POODIUM / Vlog 1-26

Videopäeviku puhul tahaksin eraldi esile tõsta sõbra Andruse, kes koos oma perega Aspenisse meile kaasa elama tuli. Ma ei ütleks, et meil isaga hotellitoas õhtud igavad oleksid, aga väga mõnus on vahel suuremas seltskonnas õhtustada, aega veeta ja kellegi teisega mõtteid vahetada. Andrusel jutt jookseb ja hetked, kus mitte millestki täitub tuba naeruga – panevad aja justkui seisma – saab ennast välja lülitada, mõtlemata järgmise päeva katsumustele. Kusjuures esimest korda käis Andrus meile kaasa elamas täpselt kümme aastat tagasi – esimesel X Gamesil. Aitäh, et leidsite jälle aega! Natuke sain Aspenis ka endale otsa vaadata, tõdeda, et kui tihti me kellegile midagi automaatselt ütleme – ehk isegi kergelt nähvavalt – näiteks: „ära muretse“. Nimelt unustasin esimesel treeningpäeval enda kindad hotelli. Renni- ja pargisõidutreeningutel sõitis isa paljakäsi – andis oma kindad mulle. Lund sadas, isa jaoks (muidugi) tuiskas – temperatuur oli nulli ümber. Kui ta järgmisel päeval nägi minu kindaid voodi peal ja mainis, et ma neid nüüd kindlasti maha ei unustaks, vastasin ma aga moka otsast targutades – „ära muretse“. Isa oli ettenägelik ja minu vastuseks valmis – muigas ja ütles lihtsalt, et natuke muretseb ikka küll – naersime mõlemad. Kui loomulikult me vahel aga pisut „toriseme“ – kui keegi meile midagi lihtsalt meelde tuletab. Igal juhul – järgmistel päevadel olid kindad alati kaasas. Mõlemal.