Kaitseväe keskpolügoonil tehti Eesti suurtükiväe ajalugu скачать в хорошем качестве

Kaitseväe keskpolügoonil tehti Eesti suurtükiväe ajalugu

Kaitseväe keskpolügoonil avanes reede pärastlõunal muljetavaldav vaatepilt nii silmale kui ka kõrvale – esmakordselt taasiseseisvunud Eesti kaitseväe ajaloos andis korraga tuld terve 1. jalaväebrigaadi suurtükiväepataljon ehk 24 haubitsat, mis on 155-millimeetrise kaliibriga. Seni on Eestis korraga pauku tehtud vaid ühe patareiga ehk kaheksa relvaga, mis tuleneb Eesti kaitseväe reservüksuste ettevalmistamise süsteemi eripäradest. Igal aastal õpetatakse ajateenijatest välja umbes kolmandik jalaväebrigaadi üksustest, mis suurtükiväepataljoni puhul tähendab ühte tulepatareid ja kolmandikku pataljoni staabi- ja toetusüksustest. Suurõppusel Siil on aga korraga püssi all terve suurtükiväepataljon ehk maikuu lõpus teenistust lõpetavad ajateenijad ning nendele lisaks kutsutud reservväelased, mis võimaldaski korraga tuld anda tervel pataljonil. Suurtükiväepataljoni ülema kolonelleitnant Kaarel Mäesalu sõnul on tegu olulise verstapostiga Eesti suurtükiväe arengus. „See on väga uhke tunne, sest see näitab, kui hästi meie viimaste aastate töö üksuste väljaõpetamisel tehtud ning see on mõnes mõttes ka eksam minule ja minu tehtud tööle,“ ütles kolonelleitnant Mäesalu. Seni on suurõppus Siil kolonelleitnant Mäesalu sõnul suurtükiväelaste jaoks edukalt sujunud. „Reservüksuste formeerimine õnnestus väga hästi. Meil tuli kokku peaaegu 100% ettenähtud reservväelastest ning ka formeerimisjärgne väljaõpe on läinud väga hästi – kõikidel reservväelastel on üllatavalt hästi teadmised ja oskused meeles,“ sõnas pataljoniülem. Põhiraskust suurtükiväepataljoni laskmistel ei kanna elukutselised kaitseväelased, vaid just ajateenijad ja reservväelased, kes täidavad pataljonis pea kõik olulised rollid. Nemad edastavad tulejuhtimispunktist sihtmärgiandmed pataljoni staapi. Nemad prognoosivad meteoroloogilisi andmeid, et arvestada iga muudatusega õhurõhus, -temperatuuris ja tuule suunas. Nemad juhivad kõiki suurtükiväerühmi ja haubitsameeskondi kuni päästikutõmbamiseni, mis paneb mitmekümnekilose mürsu sihtmärgi poole teele. Kaitseväe võimsaim relv Ühte seitsmeliikmelist relvameeskonda juhtiv nooremseersant Jorma Kõõra tuli suurtükiväepataljoni aega teenima eelmise aasta juulis ning on senise kogemuse ja kaitseväest saadud juhtimiskogemusega igati rahule jäänud. „Olen suutnud eelnevate kuude jooksul oma meeskonna hästi välja õpetada ning praeguseks on kõik mehed saavutanud väga hea kiiruse ja koostöö,“ ütles nooremseersant Kõõra. Enne reedet toimunud terve suurtükiväepataljoni lahinglaskmisi oli nooremseersant Kõõra osalenud juba neljadel laskmistel, kuid ka tema jaoks oli ajateenistuse lõppakord eriline. „See on ikka väga uhke tunne, olla osa millestki, mis on Eesti kaitseväe ajaloos esimene,“ ütles nooremseersant Kõõra. Nooremseersant Kõõra meeskonna kasutuses on Eesti kaitseväe üks võimsamaid relvi – 155-millimeetrine Saksa päritolu haubits FH70, mis suudab tavalisi mürske tulistada 24 kilomeetri kaugusele, rakettmootoriga mürske aga veelgi kaugemale. 1. jalaväebrigaadi tegevuse toetamiseks kaudtulega on suurtükiväepataljonil kasutada lai valik erineva toimega mürske. Tavalisi fugassmürske saab tulistada erinevate sütikutega – nii sellistega, mis panevad mürsu plahvatama maapinda tabades, kui ka sellised, mis plahvatavad vastase positsioonide kohal õhus, et puistata kaevikutes varjunud vastase sõdurid üle surmava killurahega. Samuti kuuluvad haubitsa FH70 laskemoona hulka ka kümnete väiksemate lõhepeadega täidetud kassettmürsud, mis on eriti efektiivsed vastase soomukikolonnide vastu. Keskpolügooni sihtmärgialal oli kõigi kolme patarei koondlöögi käigus tekkiv pilt muljetavaldav nii silmale kui ka kõrvale. Õppuse stsenaariumi järgi tõrjusid suurtükiväelased oma mürskudega esmalt pealetungivat vaenlast ning hiljem tulistasid kogu pataljoni koondtulelöögiga maassekaevunud vastase jalaväge. Pataljoni koondtulelöögi ajal oli sihtmärgialal esmalt kuulda kümmekonna kilomeetri kaugusel olevate tulepatareide kumedaid laske, mis peatselt sulas kokku sihtmärgil plahvatavate kümnete mürskude paukumise ja raginaga. Plahvatused tõstsid õhku raskeid mullafontääne ja sel hetkel poleks ilmselt keegi soovinud olla nende vaenlase sõdurite nahas, kelle kaela kogu see tulevärk päris lahingus langeks. „Kui vaja, siis pärast tänast lahinglaskmist on pataljon valmis sõtta minema,“ ütles kolonelleitnant Mäesalu ilmselge uhkusenoodiga hääles. Suurõppuse Siil lõppedes lähevad kõik suurtükiväepataljoni ajateenijad ja reservväelased tagasi tsiviilellu. Pataljonis alustavad aga juulis ajateenistust juba järgmised ajateenijad, et mõne aasta pärast valmiks juba järgmine terviklik suurtükiväepataljon, mis on valmis toetama oma tulega terve brigaadi tegevust. lipnik Peeter Kuimet